Digiaedik

Mark Andrejevic kirjeldab oma essees mõistet digiaedik.

Internetis midagi tehes, näiteks Google otsingut kasutades, Foursquare enda asukoht lisades või Amazonist raamatut ostes jääb sellest järgi jälg. Selliseid jälgi koguneb netikasutaja kohta väga palju ja juba mõne aja pärast joonistub sealt välja muster, mida saab turunduseks ära kasutada.

Sellest on lihtne aru saada, et kui inimene ostab netipoest palju rock muusikat, siis järgnevatel kordadel pakutakse talle sarnast muusikat.

Aga andmete kogumine läheb palju kaugemale. Proovitakse leida kõikvõimalikke kombinatsioone turustamiseks. Kõik kättesaadav info läheb kasutusse: inimese asukoht, vanus, eelnev käitumine, iseloom jne. Kui selgub, et inimesed, kes pesevad päevas kolm korda hambaid, ostavad suurema tõenäosusega maastikujalgrattaid, siis seda infot kohe ka kasutatakse. Vastava käitumise põhjus pole oluline, tähtis on tulemus.

Minu arvates pole selles midagi halba, kui mulle suunatud reklaam on selline, mis mulle sobib ja huvi pakub ning soovi korral saan selle kinni panna või ära keelata. Või kui kogutud infost on mingit kasu, näiteks liiklusummikute analüüsil.

Aga probleemiks on see, et ma ei tea, kes ja kuidas minu kohta olevaid andmeid kasutab. Juba tekitatud jälgi on pea võimatu kustutada ja kuna infot tekib aina juurde, suureneb ka oht, et need võivad valedesse kätesse sattuda.

Kes peaks asja kontrolli all hoidma ja kas selleks pole juba liiga hilja? Seda näitab aeg.

Allikas

http://ojs.ubvu.vu.nl/alf/article/view/94/168