Teistmoodi IT

BrailleNote on vaegnägijatele ja pimedatale mõeldud kaasaskantav arvuti. Sellel on kas tavaline QWERTY või Braille punktkirjaklaviatuur, punktkirjamonitor ja kõnesüntesaator. Tavalise arvutiga ühendades saab seda kasutada ka lihtsalt punktkirjamonitorina.

Uusimal mudelil on operatsioonisüsteemiks Windows CE 6. Seadmega kaasas on ka KeySoft tarkvara, mis sisaldab tekstitöötluse programmi, raamatu- ja veebilugejat, e-maili klienti, heli salvestajat ja esitajat, märkmikku, kalkulaatorit ning palju muud. Lisaks on võimalik GPS seadmega ühendamisel kasutada seda ka navigeerimise abivahendina.

Mulle, kui võhikule, tundub tootekirjeldust lugedes seade üsna asjalik, aga esile kerkib üks suur puudus - hind. Uue BrailleNote Apexi hinnad algavad ligikaudu 3000 eurost.

Allikad
http://www.humanware.com/en-usa/products/blindness/braillenotes
http://braillenoteusers.info/

Digiaedik

Mark Andrejevic kirjeldab oma essees mõistet digiaedik.

Internetis midagi tehes, näiteks Google otsingut kasutades, Foursquare enda asukoht lisades või Amazonist raamatut ostes jääb sellest järgi jälg. Selliseid jälgi koguneb netikasutaja kohta väga palju ja juba mõne aja pärast joonistub sealt välja muster, mida saab turunduseks ära kasutada.

Sellest on lihtne aru saada, et kui inimene ostab netipoest palju rock muusikat, siis järgnevatel kordadel pakutakse talle sarnast muusikat.

Aga andmete kogumine läheb palju kaugemale. Proovitakse leida kõikvõimalikke kombinatsioone turustamiseks. Kõik kättesaadav info läheb kasutusse: inimese asukoht, vanus, eelnev käitumine, iseloom jne. Kui selgub, et inimesed, kes pesevad päevas kolm korda hambaid, ostavad suurema tõenäosusega maastikujalgrattaid, siis seda infot kohe ka kasutatakse. Vastava käitumise põhjus pole oluline, tähtis on tulemus.

Minu arvates pole selles midagi halba, kui mulle suunatud reklaam on selline, mis mulle sobib ja huvi pakub ning soovi korral saan selle kinni panna või ära keelata. Või kui kogutud infost on mingit kasu, näiteks liiklusummikute analüüsil.

Aga probleemiks on see, et ma ei tea, kes ja kuidas minu kohta olevaid andmeid kasutab. Juba tekitatud jälgi on pea võimatu kustutada ja kuna infot tekib aina juurde, suureneb ka oht, et need võivad valedesse kätesse sattuda.

Kes peaks asja kontrolli all hoidma ja kas selleks pole juba liiga hilja? Seda näitab aeg.

Allikas

http://ojs.ubvu.vu.nl/alf/article/view/94/168

IT proff

Kes on IT proff?

IT proff peab oma valdkonda hästi tundma ja olema mingis asjas spetsialist. Ta ei pea teadma IT-st kõike ja see polegi võimalik, aga lai silmaring tuleb kasuks.

Ma arvan, et kõrghariduse olemasolu ei ole tingimata vajalik, aga professionaaliks saamise teel on see kindlasti abiks, isegi kui omandatakse mingit muud eriala. See arendab mõtlemis- ja õppimisvõimet ja IT valdkonnas on väga oluline pidevalt ennast täiendada. Võib öelda, et paigalseis on tagasiminek.

Kindlasti on tähtis suhtlusoskus – nii kirjalik kui ka suuline. Peab olema võimeline iseseisvalt nokitseda ja areneda, aga sama tähtis on ka koostöö teistega ja teadmiste jagamine. Suhelda tuleb osata ka tavainimesele arusaadavalt.

Erinevad võõrkeeled tulevad kasuks, inglise keele oskus on hädavajalik.

Kõige tähtsam on siiski huvi ja soov asjaga tegeleda.

Pekka Himaneni 2004.a. raport

Pekka Himanen kirjutas 2004. aastal raporti Soome parlamendile. Raportis kirjeldatakse infoühiskonna tollast olukorda, tuleviku globaalseid arengusuundasid ning arengumudeleid.

Himonen toob esile 10 ülemaailmset arengusuunda, mis olid juba raporti kirjutamise ajal hoogu kogumas ja praegusel hetkel on need minu arvates kõik rohkem või vähem aktuaalsed.

Tehnoloogiat ja majandust arvestades toob Himanen esile 3 olemasolevat arengumudelit: Silicon Valley, Singapuri ja Soome mudel. Nendel kõigil on oma vead ja lahendusena pakutakse kombinatsiooni infoühiskonnast ja heaoluriigist. Olulised on 10 väärtust, nende seas innovatsioon, loovus, sallivus. Himaneni arvates tehnoloogia tähtsustamine väheneb ning üha enam hakatakse hindama uut moodi lähenemist.

Ma arvan, et Himanen tabas üsna hästi 2004. aasta hetkeolukorda ning võimalikku tulevikusuunda. Tema pakutud mudel on midagi sellist, mida on raske saavutada, aga mille poole võiks pürgida. Praegu 2012. aastal lugedes, tundub raport ikka üsna ajakohane. Huvitav oleks kuulda ka Himaneni praegust arvamust ja tulevikunägemust.

Allikas:

Pekka Himaneni 2004.a. raport Soome parlamendile
[ http://www.eduskunta.fi/efakta/vk/tuv/challenges_of_the_globalinformationsociety.pdf ]
Link

Läbikukkunud IT lahendused

CueCat 

CueCat on väike pliiatsisuurune kassikujuline seade (hakati tootma 1999), mida saab arvutiga ühendades kasutada vöötkoodilugejana. Idee seisneb selles, et ajalehtedes ning ajakirjades lisati reklaamidele juurde väiksed vöötkoodid ning lugeja sai seda CueCat seadega skanneerides otse reklaamitud toote/teenuse kodulehele. Lisaks sellele oli seade võimeline tuvastama telereklaamidesse lisatud spetsiaalseid helikõrgusi, mis avasid browseris reklaamija soovitud lehe. „Veidi“ salajane konks seisnes selles, et ettevõtte kogus salaja infot külastatud veebilehtede kohta.
Investorid, kelle hulgas olid ka sellised suurfirmad nagu Coca-Cola ja General Electric, käisid kokku välja 185 miljonit dollarit. Üle Ameerika jagati tasuta laiali 4 miljonit CueCati seadet.
Mis läks valesti? Selgus, et inimesed ei loe lehti alati arvuti kõrval istudes ja on võimelised ka ise veebiaadresse arvutisse trükkima.

Apple Newton

1993 jõudis müüki Apple Newton – üks esimesi pihuarvuteid. Sellega sai saata e-kirju ja fakse, teha erinevaid märkmeid ning palju muudki. Seade oli võimeline aru saama puutetundlikule ekraanile kirjutatud käekirjast.
Aga toode oli liiga kallis, liiga suur ja liiga palju ajast ees.

TwitterPeek

Mõttekäik võis olla selline: "Inimestele meeldib Twitter. Teeme väikse seadme, millega saab ainult Twitteris säutsuda ja küsime selle eest raha."
Mõeldud-tehtud.
"Oih, unustasime. Inimestel on ju nutitelefonid."
2009 lõpus müügile jõudnud TwitterPeek ei hiilga kasutusmugavusega ega ka müüginumbritega.